Monday, August 10, 2009
vatt ju?
vaatasin, et järgmine nädal on meil koosolek, kus juttu tuleb Andrease püksikutest. elu keeb ja google translate rokib!
let me-ee-ee-ee... eem... bore You to death
kuna oli soov, et teid jällegi enterteiniksin, siis siin ma olengi.
polegi nii ammu kirjutanud siia. vahepeal käisin Bergenis ühel nädalavahetusel (enne kui Katre tuli). Bergen oli äärmiselt kaunis. pilte tegi Britta ja need on tema käes. kunagi panen üles. ööbisime Carl Philipi (teda kohtasime ühel peol) juures, kes oli väga sôbralik, eriti enne, kui me polnud veel läinud. ütles, et me ikka vôtaksime oma rätikud kaasa, sest tal pole nii palju ja kas me juhuslikult ei söö mônda toitu, kui ta meile kokkama hakkab. viisime talle ka kinke, veini ja kohvi. nende peale ütles ta "I don`t drink" ja "I don`t drink coffee". naersin ja ônnitlesin meid.
Bergenis käisime Edvard Griegi muuseumis ja mäe otsas linna vaatamas. kaunid kohad môlemad. muuseumis tegime Lauraga läbi akna vôikaid nägusid Brittale ja CP-le, peale seda me CP-le enam nii väga ei meeldinud. ta ütles, et see on sobimatu, sest me oleme ikkagi muuseumis.
käisime ka kalaturul, kus proovisin vaalaliha. maitses nagu sink. lahkusime, kui olime CP külmkapi tühjaks söönud. kokku veetsin rongis 14 tundi, ônneks Bergenis natuke kauem.
siis tuli Katreke. jee! see oli täiesti suurepärane, aga sellest pajatab Katreke ise siin, kunagi. ta teeb seda tunduvalt humoorikamalt kui mina ja ma juba kuulsin, et ta kirjutab minutilise täpsusega kroonika-romaani meie imelistest seiklustest. igatahes oli see nädal hôrk. ja väga kurb oli, kui Katre lahkus. millegipärast ei tahtnud ta siia, heaoluühiskonda, kolida. (kalli alko pärast ilmselt. tead, sellega harjub ja kui ôigeid inimesi tunda, siis saab seda tasuta ka üsna tihti) ja kôikidele, kes tahavad minu käest küsida maailma kôige tobedamat küsimust "kas sa nutsid ka?", väikseks infoks: tôesti tuli välja, et ma pole siiski robot ja môned emotsioonid on säilinud ja veetsin natuke aega bussijaamas lohutamatult pisaraid valades.
vahepeal, kui Katre veel siin oli, kohtusime ka Jaagupi, Aweka, Triinu ja Liisiga Oslos, mis oli ka suurepärane (aitähh Triin). peale selle, et kohtusin kallite sôpradega, sain ka tasuta sööki ja ôlut. tôelise ahnurina sundisin ka Katret oma kotti punni täis toppima. Jaagup ütles, et ma olen nagu tôeline idaeurooplane, kott on pôhjatu.
mis tööl uudist: vahepeal lasti mind laborist välja, saeruumi. minu juhendaja Erik ütles, et hakkad ise sämpleid lôikama. see on väga lihtne, lihtsalt hoia oma näpud saest eemale. valmistasin end psühholoogiliselt ette ja jätsin vaikselt näppudega hüvasti, aga siis tuli Ivar (olen kohanud ka Jaani ja Siirit. kahtlustan, et nad kôik on salaja eestlased) ja ütles, et ta tahab, et sämplid oleks perfektsed ja ta lôikab parem ise. ilmselt nägi minu hirmunud nägu vôi siis tal hakkas oma saest kahju. aga kuna minu vanad puidutükikesed on mulle ikka kallid, siis käin aegajalt ka neid pintsliga silitamas.
nädalavahetusel käisin peol. ülikool hakkab ja tudengitele oli avapidu. selgus, et eesti ôlu on ikka tunduvalt parem kui kohalik, aga tasuta ôlu on ka hea. ja täna jagati üliôpilastele burksi.
peol tutvustasin norrakatele eesti punki (seda video osa). teenisin ära noorte poiste austuse. muidu kuulavad norrakad pôhiliselt hard rocki ja kantrit. igal peol kostub vähemalt korra "Rage Against the Machine - Killing in the name" . aga minu kôllides kostub viimasel ajal pôhiliselt "Vedel leib - Kantrimees". üritan seltskonda sulanduda.
smell Ya later! (enam üldse mitte nii väga. soojad ilmad on ka möödas)
polegi nii ammu kirjutanud siia. vahepeal käisin Bergenis ühel nädalavahetusel (enne kui Katre tuli). Bergen oli äärmiselt kaunis. pilte tegi Britta ja need on tema käes. kunagi panen üles. ööbisime Carl Philipi (teda kohtasime ühel peol) juures, kes oli väga sôbralik, eriti enne, kui me polnud veel läinud. ütles, et me ikka vôtaksime oma rätikud kaasa, sest tal pole nii palju ja kas me juhuslikult ei söö mônda toitu, kui ta meile kokkama hakkab. viisime talle ka kinke, veini ja kohvi. nende peale ütles ta "I don`t drink" ja "I don`t drink coffee". naersin ja ônnitlesin meid.
Bergenis käisime Edvard Griegi muuseumis ja mäe otsas linna vaatamas. kaunid kohad môlemad. muuseumis tegime Lauraga läbi akna vôikaid nägusid Brittale ja CP-le, peale seda me CP-le enam nii väga ei meeldinud. ta ütles, et see on sobimatu, sest me oleme ikkagi muuseumis.
käisime ka kalaturul, kus proovisin vaalaliha. maitses nagu sink. lahkusime, kui olime CP külmkapi tühjaks söönud. kokku veetsin rongis 14 tundi, ônneks Bergenis natuke kauem.
siis tuli Katreke. jee! see oli täiesti suurepärane, aga sellest pajatab Katreke ise siin, kunagi. ta teeb seda tunduvalt humoorikamalt kui mina ja ma juba kuulsin, et ta kirjutab minutilise täpsusega kroonika-romaani meie imelistest seiklustest. igatahes oli see nädal hôrk. ja väga kurb oli, kui Katre lahkus. millegipärast ei tahtnud ta siia, heaoluühiskonda, kolida. (kalli alko pärast ilmselt. tead, sellega harjub ja kui ôigeid inimesi tunda, siis saab seda tasuta ka üsna tihti) ja kôikidele, kes tahavad minu käest küsida maailma kôige tobedamat küsimust "kas sa nutsid ka?", väikseks infoks: tôesti tuli välja, et ma pole siiski robot ja môned emotsioonid on säilinud ja veetsin natuke aega bussijaamas lohutamatult pisaraid valades.
vahepeal, kui Katre veel siin oli, kohtusime ka Jaagupi, Aweka, Triinu ja Liisiga Oslos, mis oli ka suurepärane (aitähh Triin). peale selle, et kohtusin kallite sôpradega, sain ka tasuta sööki ja ôlut. tôelise ahnurina sundisin ka Katret oma kotti punni täis toppima. Jaagup ütles, et ma olen nagu tôeline idaeurooplane, kott on pôhjatu.
mis tööl uudist: vahepeal lasti mind laborist välja, saeruumi. minu juhendaja Erik ütles, et hakkad ise sämpleid lôikama. see on väga lihtne, lihtsalt hoia oma näpud saest eemale. valmistasin end psühholoogiliselt ette ja jätsin vaikselt näppudega hüvasti, aga siis tuli Ivar (olen kohanud ka Jaani ja Siirit. kahtlustan, et nad kôik on salaja eestlased) ja ütles, et ta tahab, et sämplid oleks perfektsed ja ta lôikab parem ise. ilmselt nägi minu hirmunud nägu vôi siis tal hakkas oma saest kahju. aga kuna minu vanad puidutükikesed on mulle ikka kallid, siis käin aegajalt ka neid pintsliga silitamas.
nädalavahetusel käisin peol. ülikool hakkab ja tudengitele oli avapidu. selgus, et eesti ôlu on ikka tunduvalt parem kui kohalik, aga tasuta ôlu on ka hea. ja täna jagati üliôpilastele burksi.
peol tutvustasin norrakatele eesti punki (seda video osa). teenisin ära noorte poiste austuse. muidu kuulavad norrakad pôhiliselt hard rocki ja kantrit. igal peol kostub vähemalt korra "Rage Against the Machine - Killing in the name" . aga minu kôllides kostub viimasel ajal pôhiliselt "Vedel leib - Kantrimees". üritan seltskonda sulanduda.
smell Ya later! (enam üldse mitte nii väga. soojad ilmad on ka möödas)
Wednesday, August 5, 2009
Thursday, July 30, 2009
imeline hommik
mul oli just imeline hommikusöök (no mitte just, ma pidin rattaga tööle väntama): vorstivôiLEIB ja kohuke! KOHUKE! ja LEIB! kas te olete vahel märganud, kui ilus on leib. ta lebas taldrikul, tume ja täiuslik. tahtsin teda vôtta, aga ei raatsinud, lihtsalt vaatasin. imetlesin tema täiuslikke vorme. väga ôrnalt hammustasin väikese tüki ja asetasin ta hellalt taldrikule tagasi. vaatasin teda veel. siis vôiasin teda ja katsin vorstiga. ta oli endiselt suurepärane.
môni asi on lihtsalt nii suurepärane. ja môni asi on veelgi rohkem. näiteks see, kui su parim sôber, keda sa pole juba 43 päeva näinud, tuleb maha lennukilt. need esimesed emotsioonid, ma peaaegu poetasin pisara (vôi siis pigem kose) suurest rôômust. ma peaaegu poetasin isegi praegu pisara sellele môeldes. aga tagasihoidliku eestlasena surusin selle hellusehetke muidugi maha. (ka praegu) selle südamelt ära saades, ma peaks tegelt tööle minema, et siis pärast vabalt hängida ringi ja nautida igat hetke koos. kahjuks on Katre siin ainult nädal aega. äkki mul ônnestub teda veenda Norra emigreeruma, nii neljaks kuuks. loodan parimat.
môni asi on lihtsalt nii suurepärane. ja môni asi on veelgi rohkem. näiteks see, kui su parim sôber, keda sa pole juba 43 päeva näinud, tuleb maha lennukilt. need esimesed emotsioonid, ma peaaegu poetasin pisara (vôi siis pigem kose) suurest rôômust. ma peaaegu poetasin isegi praegu pisara sellele môeldes. aga tagasihoidliku eestlasena surusin selle hellusehetke muidugi maha. (ka praegu) selle südamelt ära saades, ma peaks tegelt tööle minema, et siis pärast vabalt hängida ringi ja nautida igat hetke koos. kahjuks on Katre siin ainult nädal aega. äkki mul ônnestub teda veenda Norra emigreeruma, nii neljaks kuuks. loodan parimat.
Friday, July 24, 2009
pildid
saime kätte instituudi kaamera. panen môned pildid siia ka. varsti ma saan isikliku fotoka ka, siis äkki ilmub siia veel pilte, turistikaid rohkem.
käisime kirsse korjamas tee ääres. need ilmselt kuulusid kellelegi
seega enamus ajast ma olin sellise näoga
kohustuslik pilt, kui on kaks inimest ja üks kaamera
meie rattad. Ride of Glory nagu Laura neid kutsub
meie majake. minu aken on kôige ülemine. Laura tuba on teisel pool. alumised aknad kuuluvad köögile ja elutoale.
tôeline maaülikool
ja mina ja teised tshikid pôllumajandusmuuseumi ees 50ndatel
käisime kirsse korjamas tee ääres. need ilmselt kuulusid kellelegi
seega enamus ajast ma olin sellise näoga
kohustuslik pilt, kui on kaks inimest ja üks kaamera
meie rattad. Ride of Glory nagu Laura neid kutsub
meie majake. minu aken on kôige ülemine. Laura tuba on teisel pool. alumised aknad kuuluvad köögile ja elutoale.
tôeline maaülikool
ja mina ja teised tshikid pôllumajandusmuuseumi ees 50ndatel
Wednesday, July 22, 2009
Friday, July 17, 2009
it`s true, you don`t see me blog very often
oeh, blogi pidamine on raske, sest siia tuleb ju kirjutada. mulle meeldib rohkem ræækida ja niisama nostalgitseda. oma peas. ja yldse k6ik vist tahavad rohkem teada Norrast ja norrakatest. 6nneks on reede ja keegi ei tøøta. reede suvel on nagu rahvuspyha, tøøl on ainult tudengid, kes ka muidugi midagi ei tee. (nüüd on vahepeal juba esmaspäev saabunud ja olen leidnud täpitähed)
no igatahes, eelmine nædalavahetus kæisin peol (yhes tudengite majas), mis toimus reedel, aga kuhu ma jæin kogu nædalavahetuseks. pererahvas oli lihtsalt nii s6bralik. lahkusime, kui hais juba hakkas teisteni j6udma.
peol saime teada, et Norras on ainult 3000 aidsihaiget. ja noormees, kes meile seda ræækis, oli ka just 2 nædalat tagasi lasknud end kontrollida. tæitsa terve. ta mainis ka æra, et Eesti ja Venemaal saab kohe aidsi, aga siin, Norras, on see v6imatu. heal juhul v6ib siit saada klamyydia.
norrakatest veel. nad on væga v6rd6iguslikud. sain sellest aru, kui kæisin oma juhendajaga puid toomas katsete tarvis. tôime neid Sarpsborgist (umbes tunni aja kaugusel Åsist), külmakambrist, et panna nad instituudi külmutisse. puud olid umbes 50 kilostest kottides (ma pole päris kindel, ma olen ju nôrk). no igatahes, jôudnuna tagasi Åsi, ütles mu juhendaja Erik, et me vôiks teha nii, et mina olen külmakambris, kuna mul on kombenesioon, tema viskab mulle kotte ja mina panen nad külmikusse. minu hädise naeru peale arvas ta, et eks me vôime ju eraldi ka kotte sinna tassida. ja nii oligi. ma töötan muidu metsandusinstituudis ja siin on teisi mehi ka peale mu juhendaja. ja mehed ei ulata siin kunagi kätt, kui sa ukerdad mööda kive alla, et ujuma jôuda. siin on sellised kivised ja mägised rannad. vesi on ka kohe sügav, ei pea kôndima kilomeetreid, et ujuda. minu jaoks on see nii harjumatu, sest ma alati venitan hästi kaua enne, kui ma ennast märjaks kastan, sest vesi on ju tavaliselt külm.
aga muidu on norrakad väga sôbralikud. mitte just väga avatud ja ei tule ise sinuga vestlema. peo ajal näiteks, nad jutlevad viisakalt, aga siis leiavad mingi vabanduse ja lähevad oma sôpradega hängima. mina môistan seda hästi, ma ise teen ka nii. aga saksa tüdrukute jaoks on see müsteerium. nemad leiavad, et kui nad baaris hakkavad noormehega vestlema, siis nad jäävadki kogu ôhtuks rääkima. isegi kui neil ei ole ühist teemat, siis nad ostivad nii kaua, kuni leiavad.
aga ônneks mina ja Laura oleme end juba sisse söönud ühte üliôpilaste gängi (vt. ülevalt). nädalavahetus algas peoga ja jätkus LOTR-iga, möödus samas kohas, kus eelmine.
Smell Ya later!
no igatahes, eelmine nædalavahetus kæisin peol (yhes tudengite majas), mis toimus reedel, aga kuhu ma jæin kogu nædalavahetuseks. pererahvas oli lihtsalt nii s6bralik. lahkusime, kui hais juba hakkas teisteni j6udma.
peol saime teada, et Norras on ainult 3000 aidsihaiget. ja noormees, kes meile seda ræækis, oli ka just 2 nædalat tagasi lasknud end kontrollida. tæitsa terve. ta mainis ka æra, et Eesti ja Venemaal saab kohe aidsi, aga siin, Norras, on see v6imatu. heal juhul v6ib siit saada klamyydia.
norrakatest veel. nad on væga v6rd6iguslikud. sain sellest aru, kui kæisin oma juhendajaga puid toomas katsete tarvis. tôime neid Sarpsborgist (umbes tunni aja kaugusel Åsist), külmakambrist, et panna nad instituudi külmutisse. puud olid umbes 50 kilostest kottides (ma pole päris kindel, ma olen ju nôrk). no igatahes, jôudnuna tagasi Åsi, ütles mu juhendaja Erik, et me vôiks teha nii, et mina olen külmakambris, kuna mul on kombenesioon, tema viskab mulle kotte ja mina panen nad külmikusse. minu hädise naeru peale arvas ta, et eks me vôime ju eraldi ka kotte sinna tassida. ja nii oligi. ma töötan muidu metsandusinstituudis ja siin on teisi mehi ka peale mu juhendaja. ja mehed ei ulata siin kunagi kätt, kui sa ukerdad mööda kive alla, et ujuma jôuda. siin on sellised kivised ja mägised rannad. vesi on ka kohe sügav, ei pea kôndima kilomeetreid, et ujuda. minu jaoks on see nii harjumatu, sest ma alati venitan hästi kaua enne, kui ma ennast märjaks kastan, sest vesi on ju tavaliselt külm.
aga muidu on norrakad väga sôbralikud. mitte just väga avatud ja ei tule ise sinuga vestlema. peo ajal näiteks, nad jutlevad viisakalt, aga siis leiavad mingi vabanduse ja lähevad oma sôpradega hängima. mina môistan seda hästi, ma ise teen ka nii. aga saksa tüdrukute jaoks on see müsteerium. nemad leiavad, et kui nad baaris hakkavad noormehega vestlema, siis nad jäävadki kogu ôhtuks rääkima. isegi kui neil ei ole ühist teemat, siis nad ostivad nii kaua, kuni leiavad.
aga ônneks mina ja Laura oleme end juba sisse söönud ühte üliôpilaste gängi (vt. ülevalt). nädalavahetus algas peoga ja jätkus LOTR-iga, möödus samas kohas, kus eelmine.
Smell Ya later!
Subscribe to:
Posts (Atom)