fra Norge

Kallid sõbrad! (alustasin ma pugejalikult, sest ma pole ju endast eriti märku andnud, aga tagasitulles ikka ootan, et kõik mind armastaksid nagu varem ja tahaksid minuga kogu aeg suhelda. ja ma tean, et ma olen kohutav blogipidaja, aga äkki tagasitulles kirjutan pika jutu "minu Norra ehk kolmas teismelisus" või midagi sellises stiilis.)
selle südamelt ära saades, võin ka alustada tavajuttu.
ma olen elus!
ja ma tulen tagasi (ma nägin, et mõnes blogis juba on jutud liikvel.) naasen reede õhtul (kõik võite mind tulla tervitama lillede ja lilledega. kõiki teisi asju olen siin juba liiga palju tarbinud äramineku pidustuste käigus).
praegu üritan asju pakkida. ma vihkan pakkimist. ja mul on kohutavalt palju asju.
ja vahepeal on täitsa kurb.

oh jah

Tere,
pole ammu näinud. ma peaks siia kirjutama tihedamalt, ma tean. aga vahepeal enne ei juhtunud midagi väga põnevat. ja nüüd ma just saabusin "Developing the Scots Pine Resource" study tourilt. ma olen väsinud aga õnnelik, nagu ütles Ilge filmis "Malev". seega ma ei jaksa rohkem kirjutada, kui vaid, et emotsioonid on laes, šotlased on sitaks lahedad ja mul pole nii lõbus olnud juba ammu. loodetavasti seda kestab nüüd nädalaid.

isa tuleb saunast, väike miniseelik seljas*

peale selle, et ma ei saa ka enam teha seda nalja: "Süüa tahad? Söö siis sealt maast", millele Katre vihjas, ei saa ma ka teha märkusi stiilis: "see tüdruk on küll seeliku selga unustanud panna". sest minust on saanud see tüdruk. ostsin endale väikse seeliku, mille ma pidin veelgi üles kerima hommikul, et ratta selga saada.
muidu töötan, aga sellest ma vist ei tohi kirjutada, sest ma olen allkirjastanud konfidentsiaalsuslepingu. töötamisega seoses, nüüd, kus ma hakkan juba katseid tegema, siis ma elan hirmu tähe all. laboris ja juhendajaga vesteldes on mul ees paanikat täis nägu, et kas ma ikka teen kôike ôigesti ja kas ma ikka sain aru, mis ma tegema pean. see tekitab minu juhendajas muidugi rôômu, vähemalt tundub nii, kui ta tuleb ja teeb: "Haha!" ja kui ta midagi küsib stiilis: "are those data sheets ready?", siis mu nägu vôtab ôudusest moondunud ilme, kuni tuleb välja, et ta ainult naljatles. oh, elu on nii raskeks läinud!
*ärge üritagegi, seda nalja môistab vist ainult Katre

and I`m secretly gay!

see lause kummitas mul laupäeval terve päeva. lôpuks meenus, kust see pärit on (Claire`s Birthday "My name is Lars"). ilmselt kummitas see terve päeva, sest üks mees alustas minuga vestlust, kui ma Oslos baari ukse taga natuke värsket ôhku hingasin, lausega: "Are You gay?".
muidu raban tööd teha, nii et pihik lôhki, pole aega skaibiski olla. no mis elu see on!

vatt ju?

vaatasin, et järgmine nädal on meil koosolek, kus juttu tuleb Andrease püksikutest. elu keeb ja google translate rokib!

let me-ee-ee-ee... eem... bore You to death

kuna oli soov, et teid jällegi enterteiniksin, siis siin ma olengi.
polegi nii ammu kirjutanud siia. vahepeal käisin Bergenis ühel nädalavahetusel (enne kui Katre tuli). Bergen oli äärmiselt kaunis. pilte tegi Britta ja need on tema käes. kunagi panen üles. ööbisime Carl Philipi (teda kohtasime ühel peol) juures, kes oli väga sôbralik, eriti enne, kui me polnud veel läinud. ütles, et me ikka vôtaksime oma rätikud kaasa, sest tal pole nii palju ja kas me juhuslikult ei söö mônda toitu, kui ta meile kokkama hakkab. viisime talle ka kinke, veini ja kohvi. nende peale ütles ta "I don`t drink" ja "I don`t drink coffee". naersin ja ônnitlesin meid.
Bergenis käisime Edvard Griegi muuseumis ja mäe otsas linna vaatamas. kaunid kohad môlemad. muuseumis tegime Lauraga läbi akna vôikaid nägusid Brittale ja CP-le, peale seda me CP-le enam nii väga ei meeldinud. ta ütles, et see on sobimatu, sest me oleme ikkagi muuseumis.
käisime ka kalaturul, kus proovisin vaalaliha. maitses nagu sink. lahkusime, kui olime CP külmkapi tühjaks söönud. kokku veetsin rongis 14 tundi, ônneks Bergenis natuke kauem.
siis tuli Katreke. jee! see oli täiesti suurepärane, aga sellest pajatab Katreke ise siin, kunagi. ta teeb seda tunduvalt humoorikamalt kui mina ja ma juba kuulsin, et ta kirjutab minutilise täpsusega kroonika-romaani meie imelistest seiklustest. igatahes oli see nädal hôrk. ja väga kurb oli, kui Katre lahkus. millegipärast ei tahtnud ta siia, heaoluühiskonda, kolida. (kalli alko pärast ilmselt. tead, sellega harjub ja kui ôigeid inimesi tunda, siis saab seda tasuta ka üsna tihti) ja kôikidele, kes tahavad minu käest küsida maailma kôige tobedamat küsimust "kas sa nutsid ka?", väikseks infoks: tôesti tuli välja, et ma pole siiski robot ja môned emotsioonid on säilinud ja veetsin natuke aega bussijaamas lohutamatult pisaraid valades.
vahepeal, kui Katre veel siin oli, kohtusime ka Jaagupi, Aweka, Triinu ja Liisiga Oslos, mis oli ka suurepärane (aitähh Triin). peale selle, et kohtusin kallite sôpradega, sain ka tasuta sööki ja ôlut. tôelise ahnurina sundisin ka Katret oma kotti punni täis toppima. Jaagup ütles, et ma olen nagu tôeline idaeurooplane, kott on pôhjatu.
mis tööl uudist: vahepeal lasti mind laborist välja, saeruumi. minu juhendaja Erik ütles, et hakkad ise sämpleid lôikama. see on väga lihtne, lihtsalt hoia oma näpud saest eemale. valmistasin end psühholoogiliselt ette ja jätsin vaikselt näppudega hüvasti, aga siis tuli Ivar (olen kohanud ka Jaani ja Siirit. kahtlustan, et nad kôik on salaja eestlased) ja ütles, et ta tahab, et sämplid oleks perfektsed ja ta lôikab parem ise. ilmselt nägi minu hirmunud nägu vôi siis tal hakkas oma saest kahju. aga kuna minu vanad puidutükikesed on mulle ikka kallid, siis käin aegajalt ka neid pintsliga silitamas.
nädalavahetusel käisin peol. ülikool hakkab ja tudengitele oli avapidu. selgus, et eesti ôlu on ikka tunduvalt parem kui kohalik, aga tasuta ôlu on ka hea. ja täna jagati üliôpilastele burksi.
peol tutvustasin norrakatele eesti punki (seda video osa). teenisin ära noorte poiste austuse. muidu kuulavad norrakad pôhiliselt hard rocki ja kantrit. igal peol kostub vähemalt korra "Rage Against the Machine - Killing in the name" . aga minu kôllides kostub viimasel ajal pôhiliselt "Vedel leib - Kantrimees". üritan seltskonda sulanduda.
smell Ya later! (enam üldse mitte nii väga. soojad ilmad on ka möödas)

guudbai, mai laav, guudbai!

nädal läks liiga kiiresti.

imeline hommik

mul oli just imeline hommikusöök (no mitte just, ma pidin rattaga tööle väntama): vorstivôiLEIB ja kohuke! KOHUKE! ja LEIB! kas te olete vahel märganud, kui ilus on leib. ta lebas taldrikul, tume ja täiuslik. tahtsin teda vôtta, aga ei raatsinud, lihtsalt vaatasin. imetlesin tema täiuslikke vorme. väga ôrnalt hammustasin väikese tüki ja asetasin ta hellalt taldrikule tagasi. vaatasin teda veel. siis vôiasin teda ja katsin vorstiga. ta oli endiselt suurepärane.
môni asi on lihtsalt nii suurepärane. ja môni asi on veelgi rohkem. näiteks see, kui su parim sôber, keda sa pole juba 43 päeva näinud, tuleb maha lennukilt. need esimesed emotsioonid, ma peaaegu poetasin pisara (vôi siis pigem kose) suurest rôômust. ma peaaegu poetasin isegi praegu pisara sellele môeldes. aga tagasihoidliku eestlasena surusin selle hellusehetke muidugi maha. (ka praegu) selle südamelt ära saades, ma peaks tegelt tööle minema, et siis pärast vabalt hängida ringi ja nautida igat hetke koos. kahjuks on Katre siin ainult nädal aega. äkki mul ônnestub teda veenda Norra emigreeruma, nii neljaks kuuks. loodan parimat.

pildid

saime kätte instituudi kaamera. panen môned pildid siia ka. varsti ma saan isikliku fotoka ka, siis äkki ilmub siia veel pilte, turistikaid rohkem.

käisime kirsse korjamas tee ääres. need ilmselt kuulusid kellelegi











seega enamus ajast ma olin sellise näoga











kohustuslik pilt, kui on kaks inimest ja üks kaamera



















meie rattad. Ride of Glory nagu Laura neid kutsub











meie majake. minu aken on kôige ülemine. Laura tuba on teisel pool. alumised aknad kuuluvad köögile ja elutoale.











tôeline maaülikool











ja mina ja teised tshikid pôllumajandusmuuseumi ees 50ndatel

Faen!

Ôppisin norra keeles ropendama (vanduma pigem), polüglotlus pole kaugel. Ôppige teiegi!

it`s true, you don`t see me blog very often

oeh, blogi pidamine on raske, sest siia tuleb ju kirjutada. mulle meeldib rohkem ræækida ja niisama nostalgitseda. oma peas. ja yldse k6ik vist tahavad rohkem teada Norrast ja norrakatest. 6nneks on reede ja keegi ei tøøta. reede suvel on nagu rahvuspyha, tøøl on ainult tudengid, kes ka muidugi midagi ei tee. (nüüd on vahepeal juba esmaspäev saabunud ja olen leidnud täpitähed)
no igatahes, eelmine nædalavahetus kæisin peol (yhes tudengite majas), mis toimus reedel, aga kuhu ma jæin kogu nædalavahetuseks. pererahvas oli lihtsalt nii s6bralik. lahkusime, kui hais juba hakkas teisteni j6udma.
peol saime teada, et Norras on ainult 3000 aidsihaiget. ja noormees, kes meile seda ræækis, oli ka just 2 nædalat tagasi lasknud end kontrollida. tæitsa terve. ta mainis ka æra, et Eesti ja Venemaal saab kohe aidsi, aga siin, Norras, on see v6imatu. heal juhul v6ib siit saada klamyydia.
norrakatest veel. nad on væga v6rd6iguslikud. sain sellest aru, kui kæisin oma juhendajaga puid toomas katsete tarvis. tôime neid Sarpsborgist (umbes tunni aja kaugusel Åsist), külmakambrist, et panna nad instituudi külmutisse. puud olid umbes 50 kilostest kottides (ma pole päris kindel, ma olen ju nôrk). no igatahes, jôudnuna tagasi Åsi, ütles mu juhendaja Erik, et me vôiks teha nii, et mina olen külmakambris, kuna mul on kombenesioon, tema viskab mulle kotte ja mina panen nad külmikusse. minu hädise naeru peale arvas ta, et eks me vôime ju eraldi ka kotte sinna tassida. ja nii oligi. ma töötan muidu metsandusinstituudis ja siin on teisi mehi ka peale mu juhendaja. ja mehed ei ulata siin kunagi kätt, kui sa ukerdad mööda kive alla, et ujuma jôuda. siin on sellised kivised ja mägised rannad. vesi on ka kohe sügav, ei pea kôndima kilomeetreid, et ujuda. minu jaoks on see nii harjumatu, sest ma alati venitan hästi kaua enne, kui ma ennast märjaks kastan, sest vesi on ju tavaliselt külm.
aga muidu on norrakad väga sôbralikud. mitte just väga avatud ja ei tule ise sinuga vestlema. peo ajal näiteks, nad jutlevad viisakalt, aga siis leiavad mingi vabanduse ja lähevad oma sôpradega hängima. mina môistan seda hästi, ma ise teen ka nii. aga saksa tüdrukute jaoks on see müsteerium. nemad leiavad, et kui nad baaris hakkavad noormehega vestlema, siis nad jäävadki kogu ôhtuks rääkima. isegi kui neil ei ole ühist teemat, siis nad ostivad nii kaua, kuni leiavad.
aga ônneks mina ja Laura oleme end juba sisse söönud ühte üliôpilaste gängi (vt. ülevalt). nädalavahetus algas peoga ja jätkus LOTR-iga, möödus samas kohas, kus eelmine.
Smell Ya later!

Palju 6nne,

meile k6igile, kes on suutnud temaga 26 (kes rohkem, kes væhem) aastat koos elada. Muahhahhaaa!*
aga tegelikult PALJU &NNE SYNNIPÆEVAKS, KATRE! ja teistele ka, keda tuleb aina juurde. tæna on instituudis yhel synnipæev, kohe læhengi jæætist næost sisse ajama. homme læhen yhe noormehe peole, kellel on ka tegelikult tæna synnipæev. 9.juuli on yks populaarne pæev, mil syndida. homme siis v6tan teie k6ikide terviseks, ilmselt paar 6lleshotti. (pole kindel tasuta alko olemasolus. ja tegelt ma ei ole joodik, kuigi alko kæib læbi minu pea igast postitusest. ilmselt olen rehabiliteeruv joodik, tahaks, aga ei saa.)
ja Katre auks vaadake seda. (peaks 6ppima videosid siia yles panema). ma tean, et mind m6rvatakse umbes neljalt poolt selle lingi eest. ma ise muidugi teeksin seda ka, kui keegi teine selle yles paneks. nærvide rahustuseks vaadake seda.
jutu kokkuv6tteks: ma tahan ka peoole, kus Katre isa kæib kogu aeg ringi shampusepudel kæes ja kysib, et kas ta valab juurde, kus mængib Barry White ja meie k6ik tantsu vihume, pærast læhme levikasse, kus me ka k6ik tantsu vihume. ja yldse on maailma l6busaim! (Katre synnipæevast on jutt, kes ei m6istnud.)

*tegelikult ma ei tea, kes ta on ja kui vana

Let Your hips do the talking

mulle ikka tasuta søøk ja jook meeldib, eriti siin Norras. neljapæeval oli grillimisyritus. kæisime m6nede tøøkaaslastega jærve ææres grillimas. avalikult grillimine on Norras væga pop. seda tehakse isegi Vigelandi pargis Oslos. inimesed istuvad oma væikeste grillidega ja kypsetavad liha ja vorstikesi. nii tegime meiegi. k6ige rohkem meeldis mulle loomulikult see osa, kus me poes kæisime ja kysimuse peale, et mida meie ostma peame, teatati, et mitte midagi. jærve ææres siis s6ime ja kæisime ujumas. pærast oli filmi6htu, vaatasime Norra paroodiat "Kill Buljo". see on siis paroodia "Kill Billist". væideti, et see on væga norralik ja see on tæis norra huumorit. soovin neile 6nne sel juhul ja saan aru, miks wulffmorgenthaler on instituudis blokitud. (væidetavalt on see maitsetu. kui ma seda nægin, siis mulle tundus, et pean vist suu kinni hoidma tøøl olles. seda ma loomulikult ei tee ja teen ikka n6medaid nalju edasi. kuigi peaks ytlema, et vælismaal on mu naljad magedad. mitte nagu eestis, kus nad on nii peened ja teravad. hahahhaaa!) no eks seal oli m6ni hea nali ka, næiteks koht, kus maffia tahus kivisse jooniseid ja siis yks raius Munchi "Karjet".
reedel kæisime purjetamas. purjetuse alguses tabas meid torm ja mind tabas merehaigus. l6petasin k6iksugu tarbimise (see oli raske, sest taas oli k6ik tasuta), et mitte tervitada teisi eesti lipuga. pærast læks paremaks, torm læks yle ja merehaigus ka ja saime isegi natuke purjetada.
laupæeval kæisime Eidsvollis peol. Nils instituudist kutsus. aiapidu oli, grillimine ja joomine ja pærast oli tants. kohtusime toredate inimestega, kes isegi elavad Åsis ja kelle aias ja saunas me nyyd hakkame pidevalt hængima. samuti kohtusime Michaeliga Saksamaalt, kes kysis, et sprechen sie deutch v6i ræægite eesti keelt. møhh? tuli vælja, et ta oli olnud kymme aastat abielus eestlasega. nyyd ta elab Oslos, Grunelokkas, ja lubas meile lahkelt linna næidata. eriti just seda piirkonda.
selle jutu kokkuv6tteks v6iks øelda, et mina arvasin, et alkohol on Norras kallis. aga samas ega k6igil vist pole ka isiklikku autojuhti. (ah, on yks mees, kes meid ikka ujuma viib)
eile kæisime shopingul (kuhu k6ik normaalsed riided on poodidest kadunud v6i pole neid seal kunagi olnudki?) jærgmises linnas, Skis. avastasime, et teame juba pæris paljusid: næe, see on ju see, kes mækis tøøtab, ja vaata, see on sealt bensukast. m6tlesime teha ka oma teleseriaali "Flight of the Tampons" (jajaa, peen ja terav); kaks eesti tydrukut tulevad Norra ja yritavad teadusmaastikul læbi lyya.
smell ya later! ja vahepeal kuulake seda, Norra værk.

tænane s6na on kittel

laboris kæiakse kitliga. sinna alla teised riided ei kæi.

Heihei!

nonii, ma olen nyyd vælismaal. Norras, væikseks infoks. tæpitæhti mul ei ole ja neid kuskilt kopida ma ka ei viitsi. Laura on ka vælismaal, tema on minu kursa6de ja me teeme siin koos oma erasmuspraktikat ja natuke ka oma magistritøød.
elan væikeses linnakeses nimega Ås, Oslost pisut l6unasse (u. 40 km). see on ysna Eesti væikelinna moodi (nagu paljud asjad on siin eestilikud, kaasaarvatud norrakad ja seetottu on sakslastel næiteks neid raske m6ista). Ås on selline p6llumajanduslik linnake ja l6hnab oma nimele (loe siinkohal æss) vastavalt, s6nniku jærele (midagi Katrele; vaatasin ka seda 6ssist, et kumb on, kas jærgi voi jærele). meie elame natuke Åsist væljas, Hoxmarkis, nii umbes 3 km. see on selline armas maakoht ja maja oleks nagu kellegi suvemaja. meil on yks perekond naabreid, kes tegelevad vist vanade autodega. ja nende kyyni taga on helikopterite maandumisplats. peaks ennast kuidagi s6idule sebima.
meie elame seal kuni oktoobrini, siis kolime yhikasse. see asub keset Åsi. internetti meil veel kodus pole, aga iga pæev me kæime ja kysime, et kuidas selle internetiga nyyd lood on, kas on juba tulemas. Åsi kohta veel nii palju, et peaaegu keegi instituudist ei ela Åsis, sest see on ju igavuse pealinn. eriti suvel, kus yli6pilasi ka pole.
tøøtan ma Skog og Landskap instituudis, mis tegeleb igasugu puuværgiga, millest ma ei viitsi siin pikemalt pajatada. ma ei ole veel konfidentsiaalsuspaberitele alla kirjutanud, nii et muidu tæitsa voiks. instituut kuulub Life Science ylikooli juurde. esimesed pæevad instituudis olid jubedad, lugesime teadusartikleid. kohe tuli peale kultuurishokk ja sellega kaasnev excessive sleeping. aga olukord læks paremaks, kui meile tutvustati massaashi tooli. (mmmm. just kæisin seal. nii m6nus, v.a jalamassash, mis oli nagu hispaania saabas.) mis mulle veel væga meeldib on see, et iga pæev saab tasuta yhe puuvilja. ja peale kahte on k6ik ylejæægid tasuta. eile kohe kasutasin seda æra ja rehepaplikult toppisin koti puuvilja tæis. (v6ileivad on ka pærast kahte tasuta, aga neid ei ole kunagi alles, ilmselt on keegi enne mind kæinud suure kotiga).
mis ma siin veel teinud olen kahe nædalaga? purjetamas fjordi peal, ujumas fjordis, sain pruuniks, kæisin Oslot uurimas. yks vanamutt yritas mu kotti varastada. peale væikest v6itlust, kus mul ilmnesid salalihased, ta andis alla ja lahkus vihaselt, virutades veel yhele noormehele. pærast seda ma kandsin kotti ainult k6hu peal. olen ostnud oma elu k6ige kallimat 6lut, Oslo baaris, 58 noki (u. 100 eeku).
oo ja væga oluline: 6ppisin kæed lahti rattaga s6itma! nyyd on vaja veel 6ppida næpud suus vilistamist, siis ma ei oleks inimesena læbi kukkunud.
ja væikseks infoks veel: k6ik on siin kallis. ja rongis s6idan jænest.
rohkem ei jaksa praegu.
Smell ya later!